Otse põhisisu juurde

Viimased päevad

Ülepäeviti lahkumispeod. Algas reedel Šejla ärasaatmisega, mis oli rahulik Lama sõprade korteris. Lama oli kooli näituse ajal haigeks jäänud, sest Lentose all ei paistnud päikest ja terve aja puhus külm tuul. Paljud jäid haigeks. Ja kuna ma jäin Lama juurde ööseks, siis tunnen nüüd minagi, et pisike pisik on minu sees. Šejla tahtis ruttu head aega öelda ja tormata koju koristama ja pakkima. Šejla vend oli öö otsa arvutimänge mänginud ja oli tänu sellele magamata. Kui nad lahkusid kell 19 siis ma mõtlesin, et istun veel veidi ja lõbudtan haiget Lamat, aga ühel hetkel olin ma lobisemise lainel ja ma ei jäänudki vait. Kell 1 öösel vaatasin, et Lama silmad on juba veripunased ja vaevu hoiab neid lahti ja ainuke vastus iga mu lause peale oli "mhm". Käsutasin ta magama ja ise tõmbasin kerra. Hommikul mu jutulaine jätkus, aga ma loodan, et vähemalt oli Lamal lõbusam kui üksi... ps! Väga tihti meie jututeema lõppeb süüriaga ja kõige sellega seonduvaga, mis on minus tekitanud suurema huvi süüria ja araabia keele vastu.

Pühapäeval oli minu lahkumispidu, Floriani hiline sünnipäevapidu ja Davidi magistrilõpetamispidu korteri terassil ja pooleldi minu toas. Lootsin kunagi kuuaega tagasi, et Šejla ja Lama, mu ainukesed sõbrad, saavad tulla. Aga üks tõmbas uttu (loe: bozniasse) ja teine oli ikka veel tõbine. Kutsusin siis paar erasmuse sõpra, aga ei tulnud ka nemad. Aga oli üks, kes lubas tulla ja teda ma siis ootasingi. Laupäeva õhtul, kui paljud eestlased lõkke ääres alkoholi kõrri valasid, olin mina juba varakult voodis ja olin õnnelik, et esimest korda oma elus ei tähista jaanipäeva. Kui phel hetkel saatis mulle sõnumi Tartu sõber Taavi ja kutsus mind jaanipäeva tähistama. Ma ei saanud alguses aru, et kas ta oli unustanud, et olen Linzis, kus kunagi temagi õppis graafilist disaini erasmusena või teeb lihtsalt rumalat nalja. Päeast mu sadat küsimust selgus, et Taavi oli jõudnud laupäeval Linzi, et siin paar workshopi korraldada. Ma olin seda uudist shokis ja rõõmus ja elevil. Lõpuks ometi eestlane ja eesti keel!!!

Kutsusin ta pühapäevaks enda juurde ja kell 20 oligi ta platsis koos austria sõbra ja tema lapsega. Selgus veel, et Timtomi kodu asub minu korterist 400m kaugusel. Kohe kui Taavi terassile saabus, siis millegi pärast 20min pärast kolisid kõik ülejäänud külalised tuppa. Omavahel Taaviga naersime, et eestlased on ikka lärmakas rahvas. David nautis eesti keelt, mida me palju Taaviga ei rääkinud, sest Taavi tahtis kõigiga saksa keeles rääkida ja ma olin ikka sama tühm nagu enne Taavi tulekut. Taavi oli kaasa võtnud mustika viina, et minuga eilset jaani laipäeva tähistada ja mina juba olin lootnud, et see aasta na ei peagi tähistama seda traditsioonilisel viisil. Aga esiteks Taavi puhul on see väga traditsiooniline, et tal on alati kotis varuks pudel kanget ja ega külakostile ei tohi ju ära öelda. Teiseks tundsin, et hakkan haigeks jääma ja väike kange ei tee kurgule paha. Nii mu siia tulekul loodetud lootus leida teine eestlane sai teoks (tegelikult juba kolmas eestlane - märtsis käis maaliosakonna õppejõud). Kuid ma leidnud neid, nad ise ilmusid siia.

Ja nüüd peaks olema erasmustega lõpupidu, aga istun üksi kokkulepitud baaris, sest kõik peavad tööd tegema kuna homme hindamised. Ma ainuke vist, kellel oli viimane hindamine nädal tagasi. Lubavad kõik tulla. Loodame parimat!
Yalla, habibi! Tsüsch!

Viimane saksa keele tund ja columbia kuti Andrese käsi. Parim loeng ever!!!! 


Kahe keelne väike Matilda, aga minuga polnud ta nõus inglise keelt rääkima.

Minu katkine bassein, mis hakkas kohe lekkima ja lauamängu põrgu.

Pidulaud
 
Edgar ja Taavi

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

Mis on sinu hobid?

Kõige vihatum küsimus. Millega sa vabalajal tegeled? Mis on su hobid? Iga kord kui seda minult küsitakse, siis on tahtmine lüüa küsijale valus kõrvakiil, õnneks suudan vaos hoida, põrnitsan vaid kurja ning vihase näoga ja vastan: "Hobid... mul ei ole hobisid." Paar minutit hiljem, rahunen maha ja mõtlen vaikselt oma peas, aga Grete, issand, appike, kas sul tõesti pole ühtegi hobi. Millega sa siis tegeled vabalajal? Kas sind tõesti miski ei huvita? Kas tõesti oled nii igav inimene? Istud vabalajal kodus ja lööd niisama aega surnuks? Vahest on tunne, et jah, muuga ei tegelegi kui aja surnuks löömisega. Kuid... mõned huvid mul siiski on. Mis mulle tunduvad nii iseenesest mõistetavad ja normaalsed. Kuni selle hetkeni, kui kohtun inimesega, keda see üldse ei huvita ja on shokeeritud, et miks ma sellest nii vaimustuses olen. Kunst vist pole mulle kui hobi. (Pilt Linzi hiigel suurest kunstipoest) Esimene. Teater ja näitlejad. Lapsest peale lemmik tegevus. Õppida selgeks kõik...

Eile Viinis shoppamas

Aeg siin hakkab käest libisema. Hirmuga mõtlen, kui välk kiirelt nädalad mööduvad ja kohustused, mida olen mõelnud, et PEAN tegema, olid nimekirja lisatud juba mitu kuud tagasi. Nagu näiteks firma raamatupidamine ja aastaaruanne või suveks praktikakoha otsimine/leidmine. Kui enne ootasin, et see selgroog saaks murtud, siis nüüd juba mõtlen, et kui raske saab olema see päev, kui pean ulatama Florianile korterivõtmed ning lausuma "Hüvasti, Linz!" Hetkel püüan, siis ikka olla kiirem ja produktiivsem kui aeg, mis sulab nagu lumi soojades peopesades. Eilne päev möödus jälle Viinis. Olin otsustanud seekord lihtsalt mööda linna ringi jalutada ja öelda "ei" igasugusele muuseumile ning "jah" kõikidele poodidele ja kõrval tänavatele. Eesmärk oli jõuda ühte kindlasse riidepoodi, mida eesti (ehk veel) ei ole, kuid millest minu Karlova korterikaaslane ainult ülivõrdes rääkinud on ning noh neid hilpe nähes ka mind vägaväga kadedaks on teinud. Pariisis magasin selle sh...

Kui tihti te surnuaias käite?

Võib-olla mõni arvab, et ma olen psühh, kui ütlen, et mulle meeldib surnuaedades käia ja jalutada. Eestis on ka tulnud ette hetki, kui ma löön surnuaias aega parajaks ehk siis hängin niisama kalmistul. Täna lõpuks võtsin end kätte ja ekslesin mõnda aega Linzi surnuaias. Alguses tundus see kant väike, aga mingi hetk hakkas hirm, et olen ära eksinud, aga lõpuks hakkasin loogikale ikkagi pihta saama. Surnuaed oli ümberringi piiratud kõrge helekollase müüriga. Seest poolt, aga oli mulle esimene kord näha hauaplatse mis hõlmasid peale maapinna ka mingi osa müürist. Materjali osas jään praegu natuke jänni, aga kindlasti paljud olid marmorist vms. Muidu olid üpriski tavalised hauad. Kui siis erinevuseks saab tuua, et meil Eestis on suuremad hauad ja vähem nodi sinna peale laotatud. Samas võib-olla mulle visuaalselt tundub ainult nii, et neil on rohkem kujukesi ja lilli ja põõsaid ja küünlaid kui meil, sest nende hauad on 5korda väiksemad. Nii kaua on surnuaias tore käia, kuni sa ei taba...