Minu Austria

Kui enne oli minu elus kaks erinevat maailma "pere ja muud loomad" ja "tartu", siis sellele on lisandunud kolmas maailm "austria". Kui ühe maailma rahvas külastab minu teist maailm, siis on see võrdne tuumaplahvatusega või vähemal juhul paanikahooga. Aga kui mina liigun ühest maailmast teise, siis ununeb sekundiga, kes või mis juhtus ja milline ma olin eelmises maailmas. Kas teil on ka erinevad maailmad ühe ainsa maakera peal? Nii ma jõudsingi Eestisse. Valutult. Väike paanikahoog oli Viini rongijaamas, sest ei teadnud, millega ja kuidas sealt lennujaama saada. Lõpuks lennujaama jõudsin kasutu lennujaana rongipiletiga hoopis bussiga, mis kõik läks kokku maksma 22euri. Lend läks valutult. Kuid kui mõtetut eesti möla lennukis kuulsin, siis mõistsin, miks ma saksa keelt ära ei õppinud. Iga möla ei viitsi ka kuulata. Eestisse maandudes teadsin, et mind ootab vanem vend vastas. Kui pagasit ootasin, siis helistas ta juba närviliselt, et kus ma olen... jahus mu

Ülepäeviti lahkumispeod. Algas reedel Šejla ärasaatmisega, mis oli rahulik Lama sõprade korteris. Lama oli kooli näituse ajal haigeks jäänud, sest Lentose all ei paistnud päikest ja terve aja puhus külm tuul. Paljud jäid haigeks. Ja kuna ma jäin Lama juurde ööseks, siis tunnen nüüd minagi, et pisike pisik on minu sees. Šejla tahtis ruttu head aega öelda ja tormata koju koristama ja pakkima. Šejla vend oli öö otsa arvutimänge mänginud ja oli tänu sellele magamata. Kui nad lahkusid kell 19 siis ma mõtlesin, et istun veel veidi ja lõbudtan haiget Lamat, aga ühel hetkel olin ma lobisemise lainel ja ma ei jäänudki vait. Kell 1 öösel vaatasin, et Lama silmad on juba veripunased ja vaevu hoiab neid lahti ja ainuke vastus iga mu lause peale oli "mhm". Käsutasin ta magama ja ise tõmbasin kerra. Hommikul mu jutulaine jätkus, aga ma loodan, et vähemalt oli Lamal lõbusam kui üksi... ps! Väga tihti meie jututeema lõppeb süüriaga ja kõige sellega seonduvaga, mis on minus tekitanud suurema

Piltidega postitus, sest mul lihtsalt pole aega pikemalt kurjutada. Minu projektist. Viimane presentatsioon oli eelmine teisipäev ja täna oli viimane kohustuslik tund - saksa keele tund. Minu projekt - seemnepaber Tegin vanapaberist uue paberi ja lisasin paberisse seemned, et hiljem, pärast paberi kasutamist, saad paberi pista mulda või vette ja paari päevaga juba hakkavad taimed paberist välja kasvama.  Grete basseiniga, mis oli juba enne näitust katki. Klõps Lamalt.  Juba kahe päevaga hakkas kressiseemned idanema. Ööbisime Lentose all 12h kuigi oleks pidanud olema 8h. Õnneks kaks kursaõde valmistasid meile kell 10 hommikusöögi ja hommikukohvi. Ja seltsiliseks oli nummi Peter.  Hiina päritolu Stari perfomance Lentose all. Reedel oli viimane päev Šejlaga. Kuna Lama oli haige, siis tähistasime seda rahulikult jalkat vaadates. Ja mõlemale kirjutasin eesti keeles mälestuseks enda paberile kõike ilusat :)

Kell on kolm öösel ja leban õues suures voodis kunstimuusem Lentose katuse all ning valvan koos Lama, Šejla ja Šejla vennaga meie osakonna näitust. Just see nädal läksid ilmad jahedaks. Nädala alguses oli kaks ööd järjest torm. Müristas ja sadas padukat. Kui enne oli iga päev 30 kraadi sooja, siis see nädal on healjuhul 20 kraadi päikse käes ja tuule varjus. Jahe on. Ja keha on nagu läbi pekstud ja väike pohmakas. Eile oli näituse avamine ja õhtul oli afterparty kooli ühes ruumis, mis vist ongi mõeldud näituste ja/või pidude korraldamiseks. Ma olin eile terve päev veidi närviline ja mures oma projekti pärast ja õhtu poole selgus, et põhjusega, sest mu bassein, mida oma installatsioonis kasutan oli põhjast katki ja kogu laud ja laua alune oli üleujutatud, mis on muidugi selle aastase ülesande teema-üleujutus. Kähku panin ühe kausi laua alla ja jooksin koju rätikuid tooma, sest ei viitsinud õhtul rohkem selle teemaga oma pead vaevata. Kodus vahetasin riided, võtsin kotitäie Floriani

Teen kõike muud, peaasi et ei peaks oma enda projektiga tegelema. Nii palju on vahepeal juhtunud ja polnud aega, viitsimist ja energiat, et vahepeal kirjutada ning siis jälle edasi toimetada. Alustan eelmisest neljapäevast. Käisime umbes 10nekesi 1000 liivakotti täitmas meie tulevase näituse tarvis. Kell 8 oli start ja lõpuks koju kõudsin kell 13 arvates, et pesen ja siis jooksen kooli oma projekti tegema, aga ei. Koju jõudes leidsin Floriani köögi ust küürimas. Küsides mis ta kodus teeb, vastas, et võttis koolist vaba päeva (ta oli pärast minuga haiglast käimist haigeks jäänud-köha, kurguvalu ja paar päeva polnud tal häält-ma loodan, et seda põhjustanud haigla külaskäik...). Ja mina olin see, kes palus tal võtta üks puhkepäev ja lihrsalt kodus puhata, aga mis tema teeb??? Suur puhastust köögis. Naljaga vastas, et minu ülesandeks jääb vann pesta. Kuid mul oli nagunii plaanis pesema minna pärast 4h liivakottide täitmist ja tassimist, siis olin nõus seda heameelega tegema. Pärast mi