Jap, ma vägaväga loodan, et ma ei pea elama nii kaua ilma arvutita, aga see on üpriski suur t6enäosus, et see juhtub. Kui ma just ei viitsi uurida, kas on keegi siin linnas, kes oskaks updateitida mulle selle kuramuse Windows 10 jälle arvutisse. See mure algas, siis kui ma olin n6us paar aastat tagasi üldse selle windows 10 enda arvutisse laadima windows 8 asemel. Ja nüüd on tulemus käes. Mingi error. Palvetan selle n6meduse nimel, et vähemalt mu failid jäävad arvutisse alles.
Istun nüüd siin kooli arvutis, mis loomulikul on vana hea mac (appel, 6un...heal lapsel mitu nime) ja kasutan inglise klaviatuuri, kus pole nagu näete ühte väga vajalikku tähte. Mulle ei meeldi kasutada täpitähtede asemel numbreid, aga antud olukorras pean. (Olen liiga laisk, et uurida kas saaks ka kuidagi selle tähe oma klaviatuurile v6luda - o kriipsuga) Peale selle on juba kolme aastaga saanud harjumuseks kasutada klahvi "ctrl" aga nii m6nigi teab, et macis on selle asemel vana hea "cmd". Tartu Kunstikooli ajad tulevad meelde - seal sai 9st 22ni maci-klassis tsillida... vahest tegin tööd ka seal...
Täna üksinda koolis, sest k6ik trippisid ära. Kes Veneetsias biennaalil, kes Horvaatias workshopil, kes Rotterdamis ekskursioonil. Mul on ka plaan järgmine nädal trippida, aga sellest, siis kui reisilt tagasi. Pinge koolis järjest t6useb, sest l6pp hakkab lähenema ja mul on olemas oma projektist praktiline osa, kuid teooria siiani segane. Lubasin juba ammu rääkida oma projektist, aga ma lükkan seda tutvustust veel edasi. Kirjutan sellest v6ibolla, siis kui projekt on esitletud ja ma ei pea sellele enam m6tlema. Ülejärgmine nädal veel viimased workshopid ja siis on jäänud veel näitus ja pidu korraldada ning sinna vahele pean suutma veel pigistada erinevad reisid ja tripid nädalavahetustesse.
Hirm on. Suur hirm. Ma ei hakkagi salgama seda ja head nägu tegema, et ma ei karda. Kardan, sest paljud juba küsivad millal ma lähen ära ja kas ma tahan ära minna. Aga ma ei oska vastata. Ma nagu tahan ja samas ei taha. Kurb oleks juba ära minna, aga samas koolis mulle ei meeldi. Mulle tundub ikka see midagi ületamatut ja kätte saamatut. Eestisse tagasi j6udes ei julgeks ma elades enam koolis viriseda. Hakkan endale meelde tuletama kui virisema hakkan, et Grete tuleta meelde kui raske sul Austrias oli. Ja teisest käest ei ole siin tegelikult üldse nii raske, kui Eestis on. Siin on elu palju vabam (liigagi vabam). Keegi ei karju, ei 6ienda, ei pahanda, ei ole kuri ega 6el (vähemal mitte minu vastu) ... mitte et keegi Eestis mu peale karjuks ja 6iendaks...
L6petuseks - m6tlesin, et kui ma suudan 5 nädalat elada ilma oma arvutita, siis suvel peaks tegema katse elada vähemalt 5 nädalat ilma nutitelefonita. Ha haa haa...
Istun nüüd siin kooli arvutis, mis loomulikul on vana hea mac (appel, 6un...heal lapsel mitu nime) ja kasutan inglise klaviatuuri, kus pole nagu näete ühte väga vajalikku tähte. Mulle ei meeldi kasutada täpitähtede asemel numbreid, aga antud olukorras pean. (Olen liiga laisk, et uurida kas saaks ka kuidagi selle tähe oma klaviatuurile v6luda - o kriipsuga) Peale selle on juba kolme aastaga saanud harjumuseks kasutada klahvi "ctrl" aga nii m6nigi teab, et macis on selle asemel vana hea "cmd". Tartu Kunstikooli ajad tulevad meelde - seal sai 9st 22ni maci-klassis tsillida... vahest tegin tööd ka seal...
Täna üksinda koolis, sest k6ik trippisid ära. Kes Veneetsias biennaalil, kes Horvaatias workshopil, kes Rotterdamis ekskursioonil. Mul on ka plaan järgmine nädal trippida, aga sellest, siis kui reisilt tagasi. Pinge koolis järjest t6useb, sest l6pp hakkab lähenema ja mul on olemas oma projektist praktiline osa, kuid teooria siiani segane. Lubasin juba ammu rääkida oma projektist, aga ma lükkan seda tutvustust veel edasi. Kirjutan sellest v6ibolla, siis kui projekt on esitletud ja ma ei pea sellele enam m6tlema. Ülejärgmine nädal veel viimased workshopid ja siis on jäänud veel näitus ja pidu korraldada ning sinna vahele pean suutma veel pigistada erinevad reisid ja tripid nädalavahetustesse.
Hirm on. Suur hirm. Ma ei hakkagi salgama seda ja head nägu tegema, et ma ei karda. Kardan, sest paljud juba küsivad millal ma lähen ära ja kas ma tahan ära minna. Aga ma ei oska vastata. Ma nagu tahan ja samas ei taha. Kurb oleks juba ära minna, aga samas koolis mulle ei meeldi. Mulle tundub ikka see midagi ületamatut ja kätte saamatut. Eestisse tagasi j6udes ei julgeks ma elades enam koolis viriseda. Hakkan endale meelde tuletama kui virisema hakkan, et Grete tuleta meelde kui raske sul Austrias oli. Ja teisest käest ei ole siin tegelikult üldse nii raske, kui Eestis on. Siin on elu palju vabam (liigagi vabam). Keegi ei karju, ei 6ienda, ei pahanda, ei ole kuri ega 6el (vähemal mitte minu vastu) ... mitte et keegi Eestis mu peale karjuks ja 6iendaks...
L6petuseks - m6tlesin, et kui ma suudan 5 nädalat elada ilma oma arvutita, siis suvel peaks tegema katse elada vähemalt 5 nädalat ilma nutitelefonita. Ha haa haa...
Kommentaarid
Postita kommentaar