Olen muutunud laisaks. Kirjutan päevast, millest on möödunud juba paar päeva. Ja raske oleks meenutada kõike, mis ma sel päeval tegin, kui ma poleks otsustanud sel päeval just teha palju videosid, kus räägin hetke meeleoludest ja mõtetest, mis mul sel hetkel just peas keerlesid. Mõned juba nägid neid lühikesi video klippe minu instagrammi storyst, aga ka ainult väga väikse osa tervest tervikust. Kahjuks ei saa ma siin neid videosid jagada, formaat ei luba. Kuid püüan neid kirjeldada.
 |
| Esimene vaade rongijaamst väljudes. Pole paha. |
 |
| Belvedere Palace |
Esimene video
"Tere Hommikust, täna olen Viinis!" Nii algab mu esimene video Belvedere Palace pargis. Kell on kaheksa hommikul. Viini jõudsin kell 7.10. Ja äratus oli juba kell 4.30. Parki jõuedes oli juba rongijaama hommiku kohv joodud ja kodus kaasa tehtud võileivad söödud. Viini tahtsin juba ammu kindlasti tagasi tulla, sest esimene kord lennujaamast tulles, oma suure kohvriga seigeldes ei näinud ma Viinis peale metroode ja graffitite, mitte midagi. Ja ma olin siis väga kurb ja pettunud, et mulle selline esmamulje Viinist jäi. Neljapäeval andsin, aga võimaluse Viinil näidata oma kõige kaunimemaid paiku ja vaatamisväärsusi, mis tal pakkuda on. Ja tal õnneks oli. Video lõpus rääkisin oma hommikusest avastusest tänaval: "Mehed käivad redelitega valgusfoorist valgusfoori juurde ja pesevad neid aknapesuvahenditega" Võib olla tehakse seda eestist ka lihtsalt ma ei käi nii vara eesti linnatänavatel ringi. Terve video aja minu selja taga aednikud toimetasid. Külvasid muru ja istutasid lilli. See toimub kõikjal üle Austria. Kõikjal on õitsvad võõrasemad.
 |
| Stephen´s Cathedral |
Teine video
Jõudsin Viini Stephen´s Cathedrali juurde. Rääkisin jälle sellest, et Linzi kathedraal on suurem ja blablabla. Teise osa videost rääkisin sellest roosast autost, mida pildil näete ka. See on, siis ühe väga populaarse Austria maiuse auto. Vahvel ja mingi shokolaadikreem. Tahtsin lihtsalt ära mainida. Ja siis mingi osa videodest ma ikka peaagu kõigis mainin ära, kui imelik on rääkida telefoniga ja kõik vahivad: "ou neiu, sa hullumajast oled midagi kuulnud?". Läksin kathedraali.
Kolmas video
Tagasi väljas. "Väga sünge, väga kuri, väga hall, väga neogothi! Ma pole vist kunagi nii sünget näinud. Mitte, et ma juba suur kathedraalide külastaja olen olnud. heh." Pärast seda jõudsin ma kuidagi jutuga Barelona kathedraalini Familia Sagrada, kus ma pole sees käinud, mis tähendab, et ma pean tagasi Barcelonasse minema ja olema valmis seisma paar tundi järjekorras. Ma olen valmis! Tean, et Familia Sagrada kathedraal ei tohi kunagi valmis saada, sest see on ust sellepärast turismi magnet, mis siis et arhitekt jäi juba väga ammuammu trammi alla. Aga vabandan, et ei oska sellest kathedraalist midagi rääkida. Sel hetkel polnud isegi kindel, mis selle nimigi täpselt on. Aga enivei liigume edasi.
 |
| Maria Theresa |
Neljas ja viies video
Jõudsin Viini raamatukogu juurde, aga ühtegi pilti ma seal ei teinud. See-eest väga pika külmetava video hoides kinni oma kaabut, et tuul seda minema ei viiks. Sest peaaegu ühe korra juba viis kõndides. Minu lootused, et ka see päev on võrratult ilus ja päikseline, nagu seda oli Salzburgis, purunesid juba kell 11, kui pidin endale ütlema: "Grete kallis pane jope tagasi selga. Päikest ei tule." Aga neljandas videos ma räägingi, kuidas ma ei viitsi enam pilte teha ja et tegelikult mu telefonis pole nii palju ruumi ka, et teha pilte ja siis veel 3-minutilisi videoid. Viiendas videos näen ma Maria Theresa kuju ja parki. Ja kommenteerin neid imelisi pügatuid põõsaid!
 |
| Egon Schiele |
 |
| Egon Schiele |
 |
| Michelangelo Pistoletto |
 |
| Yves Klein |
 |
| Andy Warhol |
 |
| Keith Haring |
 |
| Erwin Wurm ja Sylvie Fleury |
 |
| Roy Lichtenstein |
Kuues video
Esimene muuseum külastatud - Leopoldi muuseum. Kõik oli mega super hea, aga kõige parem oli näitus, mis oli koostatud proua Heidi Horteni kunsti kollektsioonist. Esimest korda tundsin end vägaväga kadedana. Nähes, mida kõike see millinärist naine on endale kokku ostnud. Kõndisin ühe teose juurest teise juurde ja kirusin, kui hea maitse naisel on. "Seda tahaks endale ja seda ja siis seda. A seda ei tahaks. Huh.!" Terve muuseumi külastuse aja jooksis silme ees kunstiajaloo slaidid, mida kunstiajaloo õppejõud meile keldris esitas. Nii super! Kuidagi targa inimese tunne tuli korra isegi. Pluss muidugi jumaldan ma Schiele ja Klimti!
Videos ma sellest ei räägi- seal ma räägin kui väsinud ma juba olen. Viibisin muuesumis ligi 2 tundi. Sõin muusemi kohvikus ja laadisin akut. Mobiili akut. Ning sain põgusa vestluse maha peetud ühe ligi 10-aastase poisiga, kes tahtis minu istumis platvormi kõrval olevate platvormide peal spinneriga mängida. "Ole lahke! Mängi, aga!" Mäletan isegi kui samas eas omasin spinnereid (mitte küll nii uhkeid nagu nüüd kui rohi kollasem ja taevas lillam) ja vanema vennaga võistlusi korraldasime üksteisele. Suundusin kõrval olevasse muuseumisse. Mumok.
Seitsmes video
Kõnnin vihmaga tänaval ja üritan anda esimesi emotsioone alles nähtust - moderne kunst. Ma ei osanud, siis öelda kas see meeldis mulle või mitte. Nagu meeldis, aga samas väga paljud teosed tekitasid küsimusi - miks? Ja ma jõudsin järeldusteni, et esiteks moodne kunst on väga kontseptuaalne, mis tähendab, et sa peaksid enne süvenenult lugema läbi sissejuhatava tektsi seinalt, aga kas ma viitsin (ja kas ma saan aru) - eih!, sellega seoses jõudsin teise järelduseni - ma oleks tahtnud vägaväga, et selle külastusega oleks kaasa antud mulle mu kunstiajaloo õppejõud Kristina Tamm, kes kindalasti suurima heameelega oleks mulle nii mõnegi arusaamatu känkra lahti seletanud maailma meistriteoseks. Kuid ka siin ma connektisin nii mõnegi kunstiteosega: "oh seda ma olen enne kunstiajaloo loengu salidil näinud!", mis muidugi väga palju arusaamist teosele juurde ei andnud. Aga maja siseruumid olid õudsalt moodsad ja seda kõige otsesemas mõttes. Halid petoon seinad, klaasist piirded ja metall trepid - see kõik andis kokku väga külma meeleolu ning meenutas mulle mingit õudusfilmi või mingit arvutimängu, kus iga nurga tagant võib mingi koll või zombi välja hüpata...
Kaheksas ja üheksas video
Väsinud, väsinud, väsinud. Tahtsin enne rongijaama minekut näidata tänavapilti, mis avanes mulle kuus nädalat tagasi. Õiget kohta ei leidnud aga umbes taolise ma üles filmisin. Sorri. Ühtegi pilti ma ei teinud... Aga noh kujutage ette ühte ilusat ja tüüpilist Viini kesklinna hoonet ja nüüd sodige selle maja seinad mingite mõtetute grafititega ära. Näete?! Viimane video oli tõeliselt väsinud Gretest, kes ei teadnud et ta puhkab jalga rongijaamast ainult mõne saja meetri kaugusel pargis. Aga ma olin ka ausalt väsinud. Ma polnud kasutanud ühtegi transpordi vahendit - ei bussi, ei metrood ega trammi. Ja jalad lõid tuld.
Vot nii! Koju jõudsin elusalt kella kümne paiku. Ahjaa, arvatavasti järgmine postitus tuleb nädala pärast ja mitte Austriast, vaid hoopiski Pariisist ;)
Kommentaarid
Postita kommentaar