The Sound of Music - unistus sai teoks

Jah, üks paljudest unistustest sai eile, just eile, teoks. Jõudsin lõpuks Salzburgi. Ja juba tahan tagasi. Ma arvan, et lähengi, aga suvel. Jäi veel mõned kohad käimata ja lihtsalt nii võrratult ilus linn. David küll ütles, et liiga ilus ja liiga korras ja liiga puhas ja liiga valge. Ma olen nõus. Aga see mulle meeldibki. See ongi selle linna võlu! Olla hästi ilus! Ma muidugi ei koliks sinna igavesti elama. Liiga palju ilu, pole ka hea. Siiani olen seda usku, et Eesti on minu koht, kus tahan elada. Püüan nüüd kokkuvõtta kogu oma eilse päeva. See on kohutavalt raske, sest ma tahaks teile näidata oma emotsioone laivis nii nagu tegin seda eile öösel koju jõudes Florianile ja Davidile. Kes hüppasid oma tubadest välja kui minu saabumist kuulsid. Mul polnud neile sõnu. Ainult üks sõna: "Amazing!"

Eelnev öö ma sügavalt ei maganud, sest olin ärev ja lisaks kartsin, et magan oma äratuse maha. Ma ei mäleta, millal ma viimati pidin ärkama kell 6. Vist siis kui siia lendasin. Umbes 6 nädalat tagasi. Pool kaheksa läks rong. Ja 8:48 jõudsin Salzburgi. Ostsin kohe endale hommikusöögi, sest ma olin hommikul ainult ühe banaani söönud ja seadsin sammud Modernse Kunsti Muuseumi poole, mis asus mäe otsas, aga see mõte oli mulle vägagi meelt mööda. Ma ainult mäkke siin ronikski. Andke mulle kõik mäed, mis teil on!

Pärast seda avastasin, et sealt saab otse teise mäe juurde, kuid sinna jõudes sain aru, et ma ei jõua lossi muuseumisse, sest mul oli kindlalt vaja jõuda kell 14 "The Sound of Music" tuurile. Jah, Davidi väikse pushimise peale võtsin selle tuuri ikkagi ette. Aga sellest natukese aja pärast. Enne tahan ära märkida paar tähelepanekut.

Nimelt kuidas aru saada, et selles linnas käib palju turiste? Mitte selle järgi, et sa näed palju turismigruppe vanalinnas, vaid selle järgi, et iga nurga peal on mingi kükitav kaltsakaks muutnud hädisev ja paluv "kodutu" nagu neid oli ka Veneetsias. On vahe kas sa lihtsalt halised ja anud raha või sa teed ka midagi. Mängi siis pilli või müü kasvõi midagigiii! Jah, mind häiris see natuke, et ma pidin alati siis mingi kurdi-tumma näo ette manama ja möödume neist nagu ma ei kuuleks neid. Aga mõtlesin siis Linzile ja siin on kaks gruppi inimesi kelle puhul pean sama tegema. Esimene grupp on need, kes Landstrassel on värviliste jopedega (rohelised ja punased) ja tahavad, et ma annetaks raha vms. Noh nagu Eestis LHV kenad noormehed kaubanduskeskustes. Teine grupp (ette karjuv vahemärkus: "Ma pole rassist!") on tõmmud pruunide silmadega noormehed, kes tihti liiguvad kolme-viieliikmelistes puntides. Pärast seda kui Šejla ütles, et neile meeldivadki heleda nahalised ja blondid neiud, siis ma olen eriti hirmul... Aga tegelikult olgem ausad, ma ei huvita neid...ma loodan...

Üritasin enda outfitist pilti teha. Pilt tehtud kunstimaja taga.

Christmas and Easter store

Nii ja nüüd peamine - The Sound of Music tuur!!! Lihtsam on kirjutada piltide alla, mis sel hetkel toimus, mida rääkis giid või mõned huvitavad faktid. Sissejuhatuseks. Giid oli ameeriklane April. Ja suurem hulk inimestest bussis olid ameeriklased. Kolm hiina turisti. Kaks soomest. Kusagilt veel paar inimest ja siis üks eestist. Ja bussijuht Nico oli ka täitsa pull ja tsill. Kommenteeris mikrofoni videosid. "Nüüd hakkavad kiriku kellad lööma ja Maria peab tagasi minema!" , "Maria jäi hiljaks!" jms kommentaarid. Ahjaa, loomulikult me pidime bussis laulma ja iga vaatamisväärsuse juures pidime kooris ütlema "üü!!! aa!!!"

Esimene peatus perekonna von Trappi villa. Kus giid rääkis sellest seigast, kuidas Gretl ei tahtnud seda paadi stseeni kaasa teha ja ütles, et tema ei tee enam seda filmi edasi, kui ta peab paadi pealt kukkuma külma vette. Lõpuks seal paadi stseenis oligi keegi teine väike tüdruk. Lisaks ei ole film filmitud selles hoones ja filmis nähtav maja asub L.A- s, kuid kõik ümbruses olevad looduskaadrid on originaalile vastav.

Teine peatus "sixteen going on seventeen" Gazebo (õppisin uue sõna ära gazebo- leidsin eesti keelse vaste sellele - lehtla... mulle meeldib inglise keelne versioon rohkem). Niisiis Gazebo on turistidele suletud, kuna kõik tahavad läbi teha seda, mida filmiski näeme. Hüpata pingilt pingile. Kuid see on ohtlik! Isegi filmis osatäitja Lisa vigastas oma jala filmivõtetel ning lõhkus ühe klaasi ära sellega seoses.

Sõitsime mööda Mozarti muusikakoolist. Filmis on see koht, kus Maria jõuab värava taha. Ehk siis tegelikult õige von Trappi maja ees pole ringteed.

Mirabell platz - seal on filmitud stseen, kus Maria koos lastega linnas on ja laulavad laulu "Do-re-mi" ning see laul on ka valminud selles aias - selles hoones, mida pildil näete vasakul. (kaks eelmist pilti ka on tehtud Mirabell platzil)

Kirik, kus päriselt Maria ja von Kapten abiellusid (mitte siis filmis). Väga roosa!

Ei vaja vist kommentaare - tuuri buss.

Tuur sai läbi kell 18.00. Kestis 4 tundi. Ja rongipileti olin ostnud kella 21.12. Aga ma olin unustanud, et siin pannakse poed ja kohvikud ju varakult kinni. Aga kuna olin päevast väga kurnatud, siis läksin juba rongijaama üte kohvikusse enda ja mobiiliakut laadima. Pilt on põhjusega - 1. hommikul läksid vanad päikseprillid katki ja ostsin Salzburgis uued ja 2. mulle meeldib mu kuri korts.

Salzburgi rongijaam. Kohvikust visati kell 20 välja ja rongijaama esimesel korrusel polnud ühtegi pinki. Aga õnneks õues oli uskumatult soe ja sume. Päeval oli juba 20kraadi.

Imeline päev!

PS1! Austria inimesed seda filmi ei tea ja pole näinud.
PS2! Ma tegelikult niiii vaimustuses ka sellest filmist ei ole. Ausalt! ;)