Pärast esmaspäeva, mida ma mäletada ei taha, on koolipäevad läinud lennates. Tunniplaan on siiani mulle segane, sest nagu ma nüüd olen arusaanud lõpuks, siis kõikides loengutes osalevad osakonna kõik tudengid ja kui mõned tunnid juhuslikult peaksid kattuma, siis pead valima kumba loengut rohkem soovid. Päris paljusid loenguid ma ei soovi, sest need on teoreetilised. Ja isegi kui õppejõud on nõus rääkima inglise keeles, siis vahet nagu väga pole. Sõnad on lihtsalt rohkem ära tuntavamad ja üksteisest eristatavamad... Mai tunniplaani on märgitud väga palju õppereise- Rotterdami või Berliini või veel kusagile. Aga ka need kattuvad... siis peab vist valima meeldivama õppejõu järgi...
Tunniplaanist rohkem ei räägi ja loengutest. Räägin, siis kui olen ise ka rohkem aru saanud, mis värk nendega on. Aga veel kummalisem on, et baka ja magistri tudengid käivad samades loengutes ja õpivad samu asju. Ning tänu sellele olen leidnud endale päästeingli või tõlgi või nagu ma emale ütlesin- vanema õe. Olen teile teda juba eelnevates blogides maininud - Šejla, Bozniast pärit neiu, aga kes oma eluesimesed 5aastat on elanud Saksamaal ja tänu sellele oskab saksa keelt. Boznias õpib ta arhitektuuri, aga siia tuli ta magistrisse. Esimesest päevast peale on ta proovinud minu tähelepanu saada ja nüüd ei tea ma kuidas ma ilma temata üldse saaks koolis hakkama. Ta on väga abivalmis ja mõistab mu segapudru inglisekeelt (kui ei mõista, siis üritab mõista).
Kuidas ta on aidanud mind? Ta aitas mul õpilaskaardi peale raha kanda, sest tal endal oli ka vaja seda teha, aga ta saab saksa keelest rohkem aru kui mina; teised tudengid räägivad loengu sisust talle ja ta on nõus pärast mulle tõlkima ning selgitama inglise keelde selle teksti; saatis mulle tunniplaani ja printis selle ka välja (aga polnud nõus prinditud paberi eest tasu võtma, siiski vägisi surusin talle selle ikkagi rahakotti); kui ma sain teada, et mingid kõik olulised koolimeilid peaksid tulema minu enda koolimeilile, aga ma pole ühtegi saanud, ütles tema mulle kelle juurde pean selle murega pöörduma ning kuidas me koos saame olla HÄSTI segaduses, kui viikase meid Lentose kunstimaja juurde ja räägitakse mingisugusest juunis toimuvast osakonna välinäitusest... (sellest segadusest teen kunagi hiljem juttu uuesti... kui selgemaks saan).
Multikulti seltskond
Ma olen juba paar korda avastanud end siin mõttest, et millal? Et millal kord juhtub, et Eestis on ka täiesti tavaline kui koolis õpivad (mitte Erasmuse programmiga) erinevatest riikidest pärit inimesed. Neljapäeval käisime kahel näituse avamisel, aga näitusteni oli veel paar tunnikest aega ning mõtlesime ühe väikse seltskonnaga, et lähme nii kauaks kohvitama. Istusime kohvikusse maha ja kaks neiut tahtsid hirmsal kombel klatšida meie osakonna inimesi. Me teised ei osanud väga midagi juurde lisada, sest olime uued ja ei teadnud tihti kellest üldse jutt käib. Mina, aga istusin ja imestasin, kes me siin lauas üldse oleme - klatšijad olid neiud Austriast (nimi kahjuks ei meenu) ja Läti Linda- mega hüperaktiivne, julge ja tundub veidi ülbe, vene neiu Anastasia tahtis ka vahepeal sõna sekka öelda, Šejla (Boznia) oli sama segaduses kui mina nende nimede pärast, Süüria neiu Lama vangutas ainult pead, sest talle gossip ei meeldi ja siis mina, Grete, pisikesest Eestist (kõik hääldavad mu nime õigesti, aga kirjutada tahavad "Greta", aga mulle pole see kunagi meeldinud, seega ma pean õppejõude koguaeg parandama). Ja minu teada olen sellest seltskonnast ainuke, kes õpib Erasmuse+ programmiga. Igatahes, laua taga istus 6 neiut, kõik erinevast rahvusest. WOW!
Lisaks sain teada Šejlalt, et need noormehed, keda mina olen türklaste pähe arvanud, on hoopiski Iraanist/Iraagist (see on see piinlik koht, kus ma kahjuks ei tee neil vahet...nagu tundub ka, et ma ei tee vahet tõmmul pruunide silmadega türklasel ja tõmmul pruunide silmadega iraanlasel). Aga sellest olen aru saanud, et ma tekitan neile natuke elevust oma heleda naha, heledate juuste ja roheliste silmadega. Nad on küll häbelikud ja käivad ning räägivad ainult omaette, aga kaks neist on veidi julgemad. Üks hüüdis mu nime koridori peal, sest ta tahtis lihtsalt lambist laenata mulle oma saksa keele õpikuid ja teine tuli ühe loengu ajal küsima, kust ma pärit olen ja mis mu nimi on... veidi hirmutav oli, aga täpselt ei oskagi öelda, et miks... Aga Šejla kinnitas mu hirmu, et neile meeldivad heleda naha ja heleda peaga neiud... õnneks Anastasia on ka blond :D Üks imelik situatsioon oli veel kui kaks häbelikumat noormeest kiusasid üksteist, tehes seda nii, et teisele tunduks nagu mina kiusaksin. Kuni üks neist jäigi uskuma korraks, et mina koputasin ta õlale ning ta tuli küsima mult, miks ma koputasin. Kui ma küsiva ja arusaamatu näoga talle otsa vaatasin, sai aru, et oli lõksu astunud.
Veel multkultist - mulle vägaväga meeldivad hiina neiud. Nad on nii armsad!!! Häbelikud, kuid hästi rõõmsad. Üks neist käib rohkem loengutes ja ma olen arusaanud, et ta eelistab saksa keelt inglise keelele. Jeeee! See võrdub nagu mina Eestis. Kõik ei pea inglise keelt oskama eksole!
PS! Ma olin eile kodune, kurguvalu tõttu, mis tähendas, et ma ei viitsinud ka hambaid pesta. Täna otsustasin, et olen ikkagi inimene, aga... mu imeline puidust hambahari, mille ma suure armastusega Eestis Maryliisilt ostsin, on võtnud jalad alla ja ära kõndinud. Ma ei suutnud seda uskuda ja mõtlesin, et äkki on kukkunud riiuli vahele või ma olen mingi tobeduse pärast oma tuppa viinud... kuid siis avastasin end eestlastliku mõtteviisiga süüdistamast, et äkki meie külalistetoas nädalaega pesitsev hiinapäritoluga paarike nägi esimest korda puidust hambaharja ja otsustasid endale selle suveniiriks võtta...mis võib nii olla, aga ei pruugi. Hetkel rohkem mõtteid ei ole.
 |
| Kolmapäeval oli magistritööde esitluspäev- antud magistritöö teemaks oli funktsionalism ja praktiline osa sellest on näha pildil - dildo treipink vanast õmblusmasinalauast... |
 |
| Täna, 2 aastat tagasi postitasin selle ja selle postituse pärast otsustasingi ka täna multikulti teemast natuke kirjutada. Selle postitusega oli kaasas ka Evelin Võigemasti artikkel. |
 |
| Kooli rõdul. Šejla seljatagant. Võibolla kunagi teeme selfi ka... |
 |
| Mis minu jaoks on uskumatu - trammid sõidavad üle silla :O |
 |
| Üks pilt sellest, et käisin ikkagi ka näituse avamisel. |
 |
| Lentos (kunstimaja) pimedas |
 |
| Kuttidega õhtuti köögis hängimas. Vaip on meie diivan. Ma vahest imestan kui avameelselt me räägime. Sel õhtul oli teema - millal saame aru, et oleme suhtes ja võime öelda, et mul on poisssõber/tüdruksõber? |
Kommentaarid
Postita kommentaar