Otse põhisisu juurde

LAZY day

Täna hommikul otsustasin, et teen ühe väga laisa ja mittemidagitarkategeva päeva. Voodist sain püsti kell 12 või oli kell 13. Ei mäleta. Ärkvel olin varem. Pidin ikka ühe tähtsa e-maili kooli saatma. Kuidas ma saan seda endale lubada? Nimelt kestab siin veel vaheaeg ja kool algab mul alles esmaspäeval, mil peaksin kokkusaama oma osakonnajuhatajaga vms. Ahjaa, siin õpin mööbli disaini asemel room & design strategies.

Et siis pikalt ei räägi sellest, et täna oli paha tuju ja oleks tahtnud voodi alla endale koopa teha ja siis sinna terveks päevaks jääda. Peale suurt võitlust iseendaga sain ikka linna jalutatud ja jõutud isegi üle jõe ühte teise suuremasse kaubanduskeskusesse (umbes sama suur kui Tartu Kaubamaja või Tasku) ning kui lõpuks kõht tühjaks läks ja siis ära eksida otsustasin... nagu midagi suuremat täna ei juhtunudki. (PS! jõudsin ikka koju tagasi)

Aga räägin täna rohkem oma korterist. Õigemini näitan paari pilti, mis mind siin võluvad. Aga täpsem kirjeldus enne - elan kollakas-pruunis majas mäe (künka) nõlval, teisel korrusel. Minu praegune tuba asub otse välisukse vastas - külalistetuba. Minu tulevane õige tuba asub minu praegusest toast vasakul (sellest tulevad pildid, siis kui sinna sisse kolin ja kõik oma enda käe järgi ära paigutan). Praegu elab seal Venezuela kutt, kes tegelikult tahab hirmsasti siia edasi jääda, aga ma olen paha inimene ja saadan ta ära. Ning selle kõrval on Floriani tuba. Neid kahte tuba ühendab rõdu/terass. Mis on üpriski suur ja mega nummi (mitte praegu, aga kujutan ette kuidas seal kevadel ja suvel tšillida saab). Teisel pool minu praegust tuba elab David (eelmine semester elas seal minu eesti kursavend, tänu kellele ma siia korterisse saingi). Ning siis mega ilus helesinine vannituba, pisike roheline WC ja üpriski avar köök, ime pisikese rõdukesega.

Jaa, ja mis põhiline mu korterikaaslased on lihtsalt mega sõbralikud ja armsad ja abivalmid. Ma ei tea, mida ma ilma nendeta teeks!

hommikune vaade voodist

Kui palju annab juurde üks aken vannitoas!?!


Vaade köögist õue. Imepisike rõdu ja must aken, mille pärast David ning Florian juba esimesel õhtul vabandasid.


natuke nagu Disneyland...



... sest tahtsin oma ninauke teile näidata. Kaubanduskeskuse laega


I´m lost.


Kommentaarid

Postita kommentaar

Populaarsed postitused sellest blogist

Mis on sinu hobid?

Kõige vihatum küsimus. Millega sa vabalajal tegeled? Mis on su hobid? Iga kord kui seda minult küsitakse, siis on tahtmine lüüa küsijale valus kõrvakiil, õnneks suudan vaos hoida, põrnitsan vaid kurja ning vihase näoga ja vastan: "Hobid... mul ei ole hobisid." Paar minutit hiljem, rahunen maha ja mõtlen vaikselt oma peas, aga Grete, issand, appike, kas sul tõesti pole ühtegi hobi. Millega sa siis tegeled vabalajal? Kas sind tõesti miski ei huvita? Kas tõesti oled nii igav inimene? Istud vabalajal kodus ja lööd niisama aega surnuks? Vahest on tunne, et jah, muuga ei tegelegi kui aja surnuks löömisega. Kuid... mõned huvid mul siiski on. Mis mulle tunduvad nii iseenesest mõistetavad ja normaalsed. Kuni selle hetkeni, kui kohtun inimesega, keda see üldse ei huvita ja on shokeeritud, et miks ma sellest nii vaimustuses olen. Kunst vist pole mulle kui hobi. (Pilt Linzi hiigel suurest kunstipoest) Esimene. Teater ja näitlejad. Lapsest peale lemmik tegevus. Õppida selgeks kõik...
Postita kommentaar
Lisateave

Eile Viinis shoppamas

Aeg siin hakkab käest libisema. Hirmuga mõtlen, kui välk kiirelt nädalad mööduvad ja kohustused, mida olen mõelnud, et PEAN tegema, olid nimekirja lisatud juba mitu kuud tagasi. Nagu näiteks firma raamatupidamine ja aastaaruanne või suveks praktikakoha otsimine/leidmine. Kui enne ootasin, et see selgroog saaks murtud, siis nüüd juba mõtlen, et kui raske saab olema see päev, kui pean ulatama Florianile korterivõtmed ning lausuma "Hüvasti, Linz!" Hetkel püüan, siis ikka olla kiirem ja produktiivsem kui aeg, mis sulab nagu lumi soojades peopesades. Eilne päev möödus jälle Viinis. Olin otsustanud seekord lihtsalt mööda linna ringi jalutada ja öelda "ei" igasugusele muuseumile ning "jah" kõikidele poodidele ja kõrval tänavatele. Eesmärk oli jõuda ühte kindlasse riidepoodi, mida eesti (ehk veel) ei ole, kuid millest minu Karlova korterikaaslane ainult ülivõrdes rääkinud on ning noh neid hilpe nähes ka mind vägaväga kadedaks on teinud. Pariisis magasin selle sh...
Postita kommentaar
Lisateave

Kui tihti te surnuaias käite?

Võib-olla mõni arvab, et ma olen psühh, kui ütlen, et mulle meeldib surnuaedades käia ja jalutada. Eestis on ka tulnud ette hetki, kui ma löön surnuaias aega parajaks ehk siis hängin niisama kalmistul. Täna lõpuks võtsin end kätte ja ekslesin mõnda aega Linzi surnuaias. Alguses tundus see kant väike, aga mingi hetk hakkas hirm, et olen ära eksinud, aga lõpuks hakkasin loogikale ikkagi pihta saama. Surnuaed oli ümberringi piiratud kõrge helekollase müüriga. Seest poolt, aga oli mulle esimene kord näha hauaplatse mis hõlmasid peale maapinna ka mingi osa müürist. Materjali osas jään praegu natuke jänni, aga kindlasti paljud olid marmorist vms. Muidu olid üpriski tavalised hauad. Kui siis erinevuseks saab tuua, et meil Eestis on suuremad hauad ja vähem nodi sinna peale laotatud. Samas võib-olla mulle visuaalselt tundub ainult nii, et neil on rohkem kujukesi ja lilli ja põõsaid ja küünlaid kui meil, sest nende hauad on 5korda väiksemad. Nii kaua on surnuaias tore käia, kuni sa ei taba...
Postita kommentaar
Lisateave